Hommikul tegi Kolga-Jaani kiriku noor kellamees meile kirikus ringkäigu, nii et saime uudistada kõike kaunis põhjalikult.
Kirik pakkus meile huvi juba seetõttu, et saja aasta eest oli siin õpetajaks Villem Reiman, kes ERMi sünnilooski olulist rolli mänginud. Reimanist peetakse siin lugu, seda tunnistab nii muuseumituba pastoraadihoones kui ausammas kiriku ees ning hooldatud hauaplats kalmistul.
Pastoraadis on loodud rändajatele mugavad tingimused, hea raamatukoguga. Meeleldi veedaks selles kenas kohas kauem aega kui ühe öö.
Kolga-Jaanist viis tee Rõika ja Meleski kaudu Vaiblasse, et siis kulgeda Tartu-Viljandi maanteed pidi Emajõe suunas. Tee nii mõnus ei olnud kui eile, mil liikusime vaid kruusateedel, nüüd oli vaid väike teelõik umbes Rõikast Meleskini kruusane.
Rõikas tegime väikese kõrvalepõike, kui teeviit näitas maanteelt Rõika veskile ja veskitammile 400 meetrit. Kuna midagi erilist ei paistnud tänane päev pakkuvat, siis mõtlesime, et võiks selle ikka ära vaadata, sest tõenäoliselt ei pruugi sinna mitte kunagi enam juhtuda. Tamm on katki, alles mingid jäänused ja veski on vist erakätes, vähemalt eraomanduse silt oli veski ees, aga sissetallatud rada sinna läks.
Meleski klaasivabrikut pakutakse rendile, kaupluseuksed on kinni ja küla paistab kaunis tühi olevat, mõni maja oli langenud tulekahju ohvriks, teine laguneb niisama.
Bussid käivad, kuid pühapäeval mitte. Aga vähemasti on siin bussi ootamiseks paviljon. Oleme oma matkal täheldanud, et miks küll enamikes kohtades ei ole kui mitte bussi ootamiseks varjualust, siis vähemasti pinki. Ja bussigraafikut ka paljudes kohtades ei ole, kuid Kolga-Jaani vallas seda viimast küll ette heita ei saa.
Päeva viimaseks teelõiguks oli jällegi suur maantee, sest Vaiblast Puhja poole minekuks muud võimalust ei ole kui Tartu-Viljandi maantee. See nii jubeda liiklusega ei olnud kui paari päeva eest kogetud Tallinn-Tartu tee, kuid ega see meeldiv ka ei olnud, õnneks oli tänase päeva ots suhteliselt lühike, homme ootab ees veidi suurem lõik Emajõe sillalt Sanglani. Jõesuus oli meie päeva lõppedes lahti veel kohvik, nii lubasime matka selgroo murdmise puhul kohvi ja pitsi Vana Tallinnat. Täpselt siis, kui jõudsime Võrtsjärve külastuskeskusesse, algas paduvihm. Täna meil ilmaga vedas, teise suurema vihmahoo ajal puhkasime jalga Meleski bussipeatuses.
Ööseks sõitsime Tartusse, külmad vihmased ilmad nõuavad paksemaid riideid ja jalad uusi plaastreid. Homme Emajõe sillalt jätkame ja siis liigume Tartumaal.
No comments:
Post a Comment