6. päev: Imavere - Kolga-Jaani

Eilse matkapäeva lõppedes oli kahtlusi, kas meist täna enam asja on. Ka Piretile on tulnud esimesed villid, Tiina jalga uued enam ära ei mahu. Hommikul sai jalga jäetud plätud, et väikestel varvastel ometi hingamisruumi oleks, matkasaapad seljakotis ikkagi igaks juhuks kaasas.

Kuna teekond Imaverest Kolga-Jaani on kõike palverännuteel tähistatud kultuurilooliste objektidega ühe päeva jaoks liiga pikk, sai valitud võimalikult lühike ja kruusatee.

Esmalt viis tee Imavere mõisa, mis alevist paar kilomeetrit väljas. Mõisahoones oli varem kool ja seetõttu üldilmet rikutud. Praegu on mõis erakätes.

Mõisast läks tee edasi Pilu külla, tee ääres loomafarmid. Selles külas asuvat ka ärimees Puhkile kuulunud talu, me ei käinud seda ekstra otsimas, kuid tõenäoliselt jäi see meile silma.

Vahepeal oli Indrek autoga Eistvere mõisas ja seltsimajas käinud, saanud sealt kohvi ja omaküpsetatud leiba ning kiitis kohta taevani. Paraku jah, eile oli seal üritus ja seetõttu ei saanud me seekord seal öömaja. 

Pilult liikusime edasi Rästa suunas, sealt Rõstlasse, siis Paenastisse ja sealt Kõo - Kolga-Jaani teed pidi päeva sihtpunkti. Kõik väiksed kohad ja midagi kultuuriloolist teel silma ei hakanud. Paar veskit, üks neist tee ääres, hulga loomafarme, väikseid külasid, suuri põlde, avaraid vaateid.

 Räsna veski

Äiksepilved piiravad

Silmale kena ja  jalgadele ka mõnus, autoliiklus ka hõre. Põldudel kasvatatakse igasuguseid kultuure, meid rõõmustasid eriti hernepõllud.

Kell 8 õhtul jõudsime lõpuks Kolga-Jaani, küll me ootasime kirikutorni paistmist juba kümmekond kilomeetrit, aga tegelikult märkasime seda alles Vissuveres.

Kirikus oodati meid pikisilmi, sest tahati väga näha, missugused need esimesed rännuteel matkajad välja näevad. Pastoraadis on teelistele suurepärased tingimused rikkaliku raamatukoguga. Jäime varakult ööle.