10. päev: Pangodi - Karilatsi

Öö veetsime Peedul Merikese ja Agu juures, kes ümmardasid meid nagu kuninga kasse. Uni oli magus ja toit oli hea.

Kiitus ja pai pererahvale. Mis nii viga rännata, kui head sõbrad abiks. Merike lahendas ka meie kottide rändamise küsimuse, toimetades need järgmise öömaja perenaiseni, rääkimata meie toimetamisest Pangodisse. Jätkame ju alati sealt, kus eelmine päev pooleli jäi, hoolimata sellest, kus öömaja leiame.

Pangodist Vissini viis mõnus kruusatee, mille ääres oli ohtrasti muinasasulaid ja vana kalmistugi.

Tee äärde jäi ka koolimees Ignatsi Jaagu sünnikoht ja Kammeri kaakide kool, kus vana mõisahoone on paraku asendunud uue ehitisega.

Vissilt edasi vaatasime ka kruusateid, Prangli külani oli asi lihtne, edasi Karilatsi suunas näitas Regio rakendus, et tee viib ühe taluni ja umbes teiseltpoolt talu peaks tee edasi viima. Küll me müttasime esmalt heinamaal, siis raiesmikul, metsas, soomaastikul jm, aga õiget teeotsa ei leidnud, gps näitas, et peaks kohe kõrval olema, aga siis, kui me omaarust mingi rajaotsa leidsime, eemaldasime oma teetähisest hoopis kaugemale. Vahepeal oli rohi rinnuni ja olgu märgitud, et müttasime sandaalidega. Tiinal tuli vahepeal meelde, et tal on matkasaapad seljakotis, vahetas need ära ja jätkas hirmsa müdinaga tee murdmist gps-i juhatatud rajale. Müdinaga peale oli varsti kuulda veel suuremat mürinat, nägime vaid inimkõrguseid pruune selgi, kes kabuhirmus pagesid. Pärast pakkusid Karilatsi inimesed, et küllap olid need karud, sest neid olla seal metsas. Meie ei kinnita ega lükka ümber, aga kõik võis olla. Selle suure metsas ekslemisega kaotasime küll pisut aega aga samas lõikasime ka mitu kurvi. Edasi kulgesime juba turvalistel teedel, mis igale kaardile märgitud ja saabusime otse Karilatsi.

Karilatsis meid juba oodati, suitsusaun oli kuumaks köetud, vallamaja pööning meile eraldatud samal ajal kui I korrusel lastelaager majutus.