Kevadmatk Piigandi järve ümber

Plaan oli tegelikult teha ring ümber Piigandi ja Jõksi järve, aga kui olime poolel maal läbivettinud, otsustasime piirduda ühe järvega. Pealegi oli matkakaaslase Joorami samm ka selleks ajaks tõntsimaks muutunud, nii et lõpuks liikus edasi vaid kanaviinerite toel.

Matkatee algas tegelikult sellelt joonelt, mis ulatub ringilt välja, aga tehnilistel põhjustel sai rada kaardistatud Vähkjärve lõkkeplatsilt (roheline täpp), nii et tegelikke kilomeetreid sai 9 ja samme ligi 12500. Matka iseloomustab suurepäraselt klassikaks saanud Oh ja Ah matkal multikas: Ah iseloomustuseks oleks matka alguse rõõmus tõdemus, et ilm on ilus ja tuul on soe, sinililled ja näsiniinid silmailu pakkumas ja muidugi Võrumaa kaunis maastik.

 Aga seda rõõmu jätkus kuni Piigandi külani, siis läks päike peitu ja esimesed vihmapiisad andsid märku, et mõni matkaja oli tulnud täiesti ettevalmistamata ehk siis ilmateadet jälgimata. Oh küll, jäime vihma kätte... Kuna riideid oli hõredalt, siis kõige mõnusam ei olnud. Jooram pidas võitlust tuulega ja oma koeraaruga arvas, et see on kindlasti Pireti korraldatud.

Nüüd teest. 1-2 kilomeeter kulgesid Kanepi-Ihamaru teel ja  meie üllatuseks oli seal päris tihe liiklus, autosid ei olnud muidugi sadades, aga kümneid küll, nii et koeral  tuli meie järgi tempot ilusasti rihma otsas seada, mis hakatuseks nõudis pisut aega. Karjajuhina peab ta ju kõige ees tormama ja siis siblima nii vasakule kui paremale.  Kui teeviit näitas Vähkjärve lõkkeplatsile, lootsime koerale ka vabadust anda, kuid meie üllatuseks tuli ka metsa vahelt auto vastu ning järve ääres kohtusime noore perega, kaasas väike laps. Väga vahva, et RMK rajad ja paigad on rahva poolt omaks võetud ning nädalavahetustel võetakse ette loodusretki.

Vähkjärv lõkkeplatsilt.

Piigaste küla ise on väga maalilises kohas, looklevad teed, väikesed mäekühmud, järv ja on päris põnevat maaarhitektuuri.

Alumine maja osutus hilisemal googeldamisel Piigandi mõisa peahoone säilinud otsaks. Maanteelt ära keerates autoliiklus lakkas, tuul tugevnes ja vihmapilved kogunesid. Seepeale kolisid nii Tiina telefon kui Pireti uus fotokas kotti ja pilkupüüdev loodus jäädvustus aju mälukaardile. Kogu tee oli kruusatee, kõige mõnusam 6 ja 7 kilomeetri vaheline metsatee - sellist teed võib kõndida isegi suure vihmaga. Matka lõpetuseks korjasime Vähkjärve metsas sinililli ja tagasi koju. Kõige noorem matkaline väsis matkalt päris ära, nii et põõnas kogu tagasitee.

Lihavõttepühade linnamatk: Tartu kirikud

Kuivõrd sel suvel on plaanis palverännak Maarjamaal, tuleb tasapisi harjuda suuremate vahemaade läbimisega. Harjutamiseks sobib ka linnamaastik, seda enam, et rännakutel tuleb ette nagunii nii asfaltteid kui linnaruumi. Inspiratsiooni harjumuspärase Emajõe kaldaäärse kergliiklustee asemel Tartu kirikuid vaadata andis suure reede ristitee. Päris copy-paste teekond ei saanud, esmalt sai matkapäevaks laupäev, risti asemel suur vihmavari ja 9 kiriku asemel vist kaks korda sama palju.

 Numbrid kaardil ei näita kirikute asukohti, vaid läbitud kilomeetreid. Ja nüüd teekond läbitud kirikute järjekorras.

1.Vanausuliste palvemaja Põik tänaval. See tänav on nii hõredaks jäänud, vanasti - või mis vanasti - umbes kümmekond aastat tagasi oli see tilluke tänav majade vahele ära peidetud, et kui ei teaks, millise maja juurest tuleb ära pöörata, kõnniks vabalt mööda. Nüüd paistab kirik aga juba Raatuse kaubamaja juurde ära ja tänava linnapoolne külg on täitsa lage. Ah jaa, palvemaja olla sõjas purustatud suure palvemaja tornialuses. Huvitav oleks võrdlusena näha ennesõjaaegset palvela pilti.

2. Püha Jüri kirik ehk Georgi (Georgiuse) kirik Narva maanteel on saanud uue roosa jume. Roosad on ka teised kirikaias olevad hooned. Hiljuti, vist eelmisel aastal oli kirik tellingutes, nüüd siis uhkelt uues kuues.

3. Peetri kirik Narva maanteel. Praegu on kirikule vähemalt I laulupeo platsilt päris hea vaade, puid on kas pügatud või lihtsalt pole veel nii roheline, fassaad on päris kenasti näha. Kirik tegi imidžimuutuse 1903. aastal, varasemat kiriku pilti näeb siin. Kui kirik on vähemasti minu mälus püsinud muutumatuna, siis nüüd tõmbas tähelepanu kiriku naabruses olev ajalooline Peetri koolimaja, mis plaanis korda teha. 

3a. Restaureerimist ootav Peetri koolimaja.

4. Uspenski kirik Magasini tänavalt. Välisilmelt jätab natuke väsinud ilme. Praegusel aastaajal on kiriku kontuurid veel objektiivi püütavad, kuid varsti on peidetud lehtede varju.

5. Jaani kirik, vaade Lutsu tänavalt. Kirik on pool minu Tartus elamise ajast olnud varemetes, aga õnneks restaureeritud ja tornikiivris on ka minu pisuke panus. No nii, pilt on kuidagi viltu - ei tea, kas kallutas vihmavari pead pildi tegemisel paremale või on miski muu põhjus, et see ja paar järgmist pilti on kreenis.

6. Tartu Ülikooli kirik Jakobi tänaval. Minu ülikooli ajal seminarka, viimased külastused on seotud teatriga, eelmisel suvel "Kajakas" "Vanemuiselt" ja sel talvel Tartu Uue Teatri "1987".

7. Toomkirik Toomemäel. Praegu TÜ Ajaloomuuseum oma valge saaliga, vanadel postkaartidel ja litograafilistel lehtedel kui Tartu Ülikooli raamatukogu. Selle hoonega seostub tõik, et tegelikult on see esimene hoone Tartus, mida olen külastanud (peale bussijaama muidugi) - nimelt esimene käik Tartusse oli ülikooli lahtiste uste päevale ja tulevastele ajaloolastele tutvustati ülikooli just Toomkirikus. Praegu heidan nalja, et Toomemäe aeglase surma tõttu jäi ajalooteaduskonda astumata, sest tol märtsipäeval oli seal kiilasjää ja kummitas hirm, et sel mäel tuleb õpingute ajal pidevalt turnida. Nojah, see kuulub rubriiki loll on see, kes vabandust ei leia.

8. Katoliku kirik Veski tänaval. See siis peaaegu kodukirik, sellele aunimetusele võivad tegelikult pretendeerida pooled Tartu kirikud. Aga Katoliku kirik on teeviit paljudele Tallinna poolt tulevatele külalistele, kui nad teed muuseumisse küsivad ehk siis õpetus on selline, et kohe peale kirikut paremale. Mingi aeg oligi see ainus ümbruskonnas tegutsev kirik, Jaani kirikki oli ju varemetes, Maarja ja Ülikooli  kasutuses muul otstarbel ning teist Veski tänava kirikut ja Luuka kirikut polnudki.

9. Kolgata kirik Veski tänaval. Kirik õnnistati sisse 20 aastat tagasi Uusapostliku kirikuna, baptistid on majas viimased 2 aastat. Nemad on meie päris naabrid, nii Näituse maja kui Veski peamaja poolt täpselt keskel. Mälus on, et enne kirikuehitust oli platsil puumaja, mille hoovist sai otse "Edu" sööklasse käidud.

10. Luuka kirik Vallikraavi tänaval on juba-teab-mitmes kodukirik, kuigi sees ei ole kunagi käinud. Sellest kirikust olen enam kui tosin aastat peaaegu igapäevaselt mööda käinud, kulgedes Vallikraavi tänavat pidi kas siis kesklinna, tööle või koju.

11. Maarja kirik Kuperjanovi/ Pepleri ristilt on ka südamelähedane, sest see ju vana kihelkonnakirik. Pikka aega oli kasutuses EPA võimlana, 2009 tagastatud Maarja kogudusele, kes kirikut jõudumööda taastab. 

11a. Maarja kiriku kogudusemaja Õpetaja tänaval on pealesõjajärgse aja olnud asenduskirikuks, nii et väärib igati aukoha siinsesse galeriisse.

12. Pauluse kirik on ka kodukirik, siin olid ju hulka aega ERMi kogud, just selles küljes, millest pilt tehtud. ERMis on ka Saarineni joonised Pauluse kirikust, ideaalis oleks see pidanud välja nägema selline, ju siis ilmasõja tõttu jäi parempoolne tiib ehitamata. Kuigi oma 10 aastat pole Tartus bussiga sõitnud, on Pauluse bussipeatus kujunenud põhipeatuseks, kas siis vanasti FI juurest kooli-koju-tööle sõites või kaugliinidelt mahatulekuks.

13. Adventkirik Lille tänaval. Selle kiriku kohta ei oska midagi rohkem öelda kui armas kirik ilusa nimega tänaval.

14. Endine Kolgata baptistikoguduse palvela, praegu imearmas Karlova Teater. Eriti praegu, kui on rõõmsa kollase värvi saanud, seostub adventistide kirikuga, aga eks ta ole, mõlemad Matteuse projekti järgi tehtud. Teater on ruumid teinud hästi hubaseks, aga küllap on ses osas teeneid ka baptistidelt pärandatud maja heal aural. Pildi tegin teisel pool teel, sest just minu ees peatus Linda poe juures buss, millest väljus paarkümmend inimest ja kõik suundusid teatrisse. Mõtlesin, et käin enne Sõbra kiriku juures ära ja siis tulen tagasi, aga mõtteks see jäigi.

15. Püha Aleksandri kirik Sõbra tänaval on ka peaaegu kodukirik. Kunagi sai 4 aastat elatud kiriku naabruses ning jällegi on kirik olnud aastakümneid koduks muuseumi esemetele. Kuigi kiriku kuplid on vist igast Tartu linnaosast äratuntavad, on kirikut ühte kaadrisse mahutada üpris keeruline, praegu õnneks ei ole puudega täiesti varjatud.

16. Salemi kirik Kalevi tänaval. Pilkupüüdev torn on mitmelt poolt linnas liiklemisel orientiiriks, paraadpilt on vist küll Õnne tänava poolt, aga siin alternatiivsena Jõe tänava poolt, terve külg ei mahtunudki ühte kaadrisse.

17. Sõpruse sillalt tagasi Annelinna sai Eedeni kaubamajast läbi põigatud, selle naabruses on jehoova tunnistajate kuningriigisaal, kiriku nime see just ei kanna, aga matka lõpetuseks sai seegi pildile püütud.
Et ilm oli vihmane (peaaegu kogu teekonna sadas nii vihma, lund kui rahet ja vahepeal päris tugevasti), siis pildid on nii nagu nad on igasuguse tuunimiseta, aga kõik on jäädvustatud ühel päeval (4.04.2015) ja üllataval kombel polnudki ükski neist kirikutest tellingutes, mis muidu paraku sageli kipub olema. Uspenski ja Maarja kirik vajaks küll uuenduskuuri ja võimalik, et juba suvel võib olla pilt hoopiski teine. Samme luges sammulugeja  20149 ja kilomeetreid kuskil 16 ringis. Teemakohaseid jalutuskäike annaks iga pühapäev korraldada.