Jalgsi Eestimaal

Samm astub usinasti mööda randa

Tiina kirjutas põhilise ära ja jälle omapoolseid lisasid. Kõigepealt läbitud maa oli eile 36,8 km, Tiinal samme 44340 sammu (Tiina peab arvet ka šokolaadides, nii et 3 šokolaadi)ja minul 46 312 sammu. šokolaade mina ei loe.
Ilm oli alguses vihmane ja saime märjaks. Turvaauto oli Tartus eksamikomisjonis ja ega ta poleks meie juurde mereranda saanud nagunii. Ilmaolude pärast pöördusime hoopis kõigevägevama poole.

Palvekiri kõikse vägevamale

Kes ka kohe appi tuli ja vihma me enam sellel päeval ja ööl enam ei saanud. See-eest tahtis ta vastutasuks natuke meie kulul nalja saada. Eks tal oli ülevalt lõbus vaadata kuidas me elu eest turnisime ja savisse vajusime. Meil oli ka ilus ülesse kõrgele pangale vaadata, kahjuks oli see aga tihti liiga eluohtlik. Mida ilusam vaade, seda rängem takistus. Lõpus läksime kõige lihtsamat teed pidi, saapad ja püksid jalas mööda merd. Kui lõpuks Aseris olime ja rannal ühte kohalikku noormeest nägime, vaatas ta meid kui merest tulevaid ilmutusi. Merineitsitest oli asi kaugel kui mitte vetikatega ehitud alumist otsa arvestada.
Kõike seda saate lugeda aga alles täna, sest Tele2 mobiilne internet keeldus meiega Mahus suhtlemast.
Nüüd Kalvist Viru-Nigulasse ja eks siis näeb, mis edasi saab. Kusagil pidi Ago Gaškov meid püüdma, ei tea kas saab kätte või mitte.
Õhtuks loodame saada Karepale.