Jalgsi Eestimaal

Nüüd hoiab seda antenni Tiina ja mina lisan ka kiirelt mõned omapoolsed mõtted. Üllataused sellel päeval järjekorras:
1. Siis kui me ekslesime pankranniku all turnides, leidsime mõlemad kivistisi, Tiina väiksemaid, mida sai kaasa võtta ja mina suurmaid mida ei olnud isu vedada, sest arvatavasti ei oleks see toonud mingit olulist murrangut teadusesse.

Kivistis kõigi teiste kivide seas.

Aga see, et neid siin vabalt leida on, oli küll minule kui võhikule üllatus. Kohe pea paari meetri tagant mingi mitu miljonit (või palju nad vanad on?) elusolendi jäänuk vaatab vastu.
2. Valaste joa on vallutanud pulmalised. Igal pool Eestis on tekkinud neid lukku pandud abielusid sildadele ja varsti pea kõikjale, kuhu on võimalik taba kinnitada.

Valaste juga.

Nüüdisaegne pulmakombestik. Tabalukud Valaste treppidel.

Siin mõjusid nad ka pigem võõrastust tekitavalt kui usaldust äratavalt. Samuti oli ka lausa nimesid kraabitud trepiastmetele, mis joa juurde viisid. Rahvusvaheline kombestik lokkab tänapäeval jõudsalt.

Seesama keerdtrepp, mis tihedalt tabalukke täis.

3. Hea uudis on see, et kõik inimesed, kellega me suhtlesime teel - küll teed küsides - olid erakordselt sõbralikud ja tundsid lausa rõõmu sellest, et mööda teed tulevad mingid tüübid niisama kotid seljas ja nõus sinuga juttu puhuma. Mitte, et tuhisevad lihtsalt mööda. Ei ole kadunud see vanamoeline näost näkku suhtlemine.
4. Viimane hea uudis, et pidas ilusat ilma ja vast peab homme ka. Oli küll külm ja tuuline aga ei sadanud.