Jalgsi Eestimaal

Reede, 19. juuni
Hommikul Altjas Toomarahva turismitalus. Lahke perenaine tegi hommikusöögiks, mida iganes soovisime. Meie fantaasia oli piiratud ja piirdusime ainult praetud munaga, kes pooltoore, kes kergelt mõlemalt poolt praetuga ja lisaks vorsti-juustu ja röstsaia-leiba, mahla, kohvi ja mida veel... Pruukost hüva.
Lõunal võtsime ette tee Oandule, et läbida matkarada Oandu-Võsu-Nõmmeveski. Hommikul vaatasime, et ilm kisub vihmale ja uurisime kohe, kus ööseks kuiva peavarju leida. Kuna tee viis nagunii Nõmmeveskile, siis leidsime sealt võimaliku koha. Plaan selge, asusime teele. Esmalt Oandule. Seal käisime RMK-s rada täpsemalt uurimas, Piret sai endale osta juba ammu igatsetud RMK T-särgi (nimelt leidis ta mõned nädalad varem Kiidjärvelt särgi, mida ihaldas, aga teistes RMK teabepunktides, mida olime viimasel kuul külastanud, polnud seda leidnud). Oandus hakkas ka vihma sadama ja esimese saju ajal vaatasime kohalikus RMK punktis näitust metskonna tööst.

Tiina Oandu karjamõisas

Näitus oli hästi informatiivne ja kenasti vormistatud, ilm lubas teekonda jätkata, kuid vahelduva eduga sadas kuni Võsuni välja. See siis oli kolmas korralik vihm, mis meid sellel matkal läbimärjaks tegi. Võsus otsustasime natuke puhata ja veidi kuivemat ilma oodata, sestap võtsime suuna kohvikusse ja loomaaeda. Viimast leidmata suundusime Grilli-nimelisse kohta (see oli esimene söögikoht, mille avatuna leidsime ja tahtsime lihtsalt sooja). Piret otsustas supi kasuks, mina otsustasin kohe prae ja õlle võtta. Võsus oli veel eesmärk pangaautomaat leida, et end veidi rahaliselt kindlustada, sest mine tea, mis meid ees ootab. Läbitud matkateekonnal ei juhtu just sageli, et näed pangaautomaati, rääkimata kauplusest. Tuli välja, et Võsus on Swedpank üldse tundmata ja tuli SEB Ühispank leida, mis oli ühes väikses toidupoes. Tänu Võsu põigule tuli planeeritud matkale vast 5 km lisa, aga vähemasti oli vahepeal vihm vaibunud ja meel märksa rõõmsam. Leidsime Võsu-Nõmmeveski matkaraja kenasti ülesse. Raja kiituseks peab märkima, et see on kenasti tähistatud, puudele on punased kriipsud või täpikesed märgitud, nii et rajalt võimatu eksida. Oandust olime ostud ka teemakohased märgid "Püsi rajal", nii et ometi kord me rajalt ei eksinud, ei tea, kas see oli märgi vägi, aga matk kulges viperusteta. (Oleme Piretiga varem mitmeid RMK matku sooritanud ja tavaliselt rajalt veidi kõrvale kaldunud.)
Raja iseloomustusest: enamasti oli rada väga kena, männimetsa all, vahepeal küll pehme liiv, aga ootamatusena olid vahepeal ka kõrge rohuga teerajad, mida isegi raske märgata, kuid veel hullem oli raja lõpuosas olev soine ala, mis vahetult pärast Joaveskit. Joaveskist Nõmmeveskile oli kaardi järgi ca 3 km, aga kulgesime seda üle tunni. Esmalt oli takistuseks soo ja siis jõgi, mis kiira-käära kulges ja nõnda ka matkarada. Raja plaani vaadates tundus, et peaksime üle silla minema, aga seal polnudki küla. Tuli telefon appi võtta, et selgitada meie öömaja asupaik. Paraku polnud sillal Tele2 levi.

Kitsed teel

Metsas oli koledaid kolliauke, kuhu kurjad inimesed sisse tõmmatakse

Kole lõpusirge