Jalgsi Eestimaal

Ka tänase päeva hommik algas sellega, et helistas Gaškov ja lubas varsti tulla. Hommikul enne kukke ja koitu oli Hedi meile juba toonud värsked pannkoogid ja sõitnud ise Rakverre Teedule vastu.

Teel kuulsusele. Piret ETVle intervjuud andmas

Meie tuterdasime ringi ja pakkisime asju, keetsime kohvi ja nautisime tõeliselt ilusat ilma üle pika aja. Aeg läks linnutiivul ja kui me olime enam vähem ühele poole saanud, saabusid nad kõik üksteise otsa, nii Teet kui tele. Teet tegi meile tõsiteadausliku sissejuhatuse Sagritsa loomingusse ja vähemteadusliku enda elusse ja töösse Karepal. Selle katkestas tele saabumine ja jutt läks sujuvalt üle meie väravasse ehk siis Pääsukesele. Järgnevalt (pärast südamlikku jumalajättu Teedu, Hedi ja Tenoriga, kes sai meie singijäänused) viis Indrek meid autoga ausalt paika, kus ta meid eile oli maha pannud.

Lahked võõrustajad: Tenor, väike Olga ja Hedi

Meie marssisime rõõmsalt Toolse poole kui kaameramees põõsast kargas ja tõeseid kõndimise-kaadreid tegi. Pärast linnust otsisime üles Teedu poolt soovitatud vana tee otsa ja asusime tänase päeva ülesannet täitma. Rand oli kaunis, meri kaunimgi veel. Kõigepealt aga kaks üllatust. Esimene oli Hedi, kes oli tulnud meid uuesti Karepa all randa saatma ja vaatama kuidas me jõest üle saame, Ei läinudki üle jõe, vaid hoopis läbi mere. Teine oli kiri liival, mille oli kirjutanud Indrek, kes meile jõudu soovis.

Tiina ja luiged

Teel kohtasime sadu luikesid, palju nõgeseid ja lõikeheinu ja kõige lõpuks Altja kõrtsis Ülle Kruusi koos abikaasaga. Maailm väike. Ja lõpuks tuli veel välja, et see naine, kelle käest me Eismal teed küsisime, oli see proua, kelle juubelile Kruusid läksid. Maailm on ka ümmargune. Sõnajärg Tiinale.