Jalgsi Eestimaal

Jõudsime pärale kella 10 paiku õhtul. Saka mõisa nimelt. Plaanisime küll lühikest ja kerget päeva, aga osutus üsna karmiks. Pehmeid matkaradu polnud, nii et aina asfalt. Päeva lõpuks tuli 32 ja pool kilomeetrit ära, muidugi ei läinud meil seegi kord sekeldusteta ja vale rada kõndimisega, aga sellest veidi hiljem.
Tänane päev algas tegelikult alles pealelõunal, hommikul jändasime Tele2 internetiühendusega, mis siin põhjarannikul on leebelt öeldes puudulik. Sakas ka ei ole, Piret hoiab praegu antenni, et mingigi ühendus oleks.
Tänase päeva märksõnaks on meediahuvi. Põhjarannik püüdis meid Toilas kinni ja viitis meiega aega ligi tunni, tegi pilte ja ajas juttu. Nii saime tegelikult rajale alles peale nelja.
Kui arvata, et Toilast saab Saka poole minna mere äärt pidi, siis nii päris ka ei ole. Alguses on peenike kiviklibu, siis muud takistused ja lõpuks tundus, et asi on päris võimatu, nii et keerasime pärast mitmekilomeetrilist kõndimist tagasi, aga edasi oli ainult asfalt. Vahepeal lõikasime ka põllu pealt, aga kas me kilomeetritega kokku hoidsime, ei oskagi öelda. Nimelt ühed andmed ütlevad Toila ja Saka vahemaaks 18 km, teised 20, aga meil tuli 32,5.

Piret ja Tiina Oru pargis. Tähelepanu tegelikult hollandi hübriidpärnadele.

Hea küll, natuke kõndisime hommikul ka Oru mõisa pargis ja veidi ekslesime, aga ikkagi tuli maad üllatavalt palju. Oru lossi park oli endiselt kena, aga ehmatav oli sinna vahetusse lähedusse ilmunud uusrikaste elamurajoon, omanikud tõenäoliselt muust rahvusest.