Jälle oleme oma blogisissekannetega graafikust maas, aga olgu siis enne suurt matka veel üks väike matkakirjeldus juunikuu esimesest pühapäevast. Võtsime seekord suuna Võrtsjärve äärde. Nüüd olime ka õnnelikud GPS omanikud ja katsetasime, kuidas on teed leida. Esimene kogemus oli päris vahva: stardipaigas Rannu kihelkonna kiriku juures oli kirik kenasti olemas ja aparaat näitas päris toredasti, kuidas me kirikule ringi peale tegime. No kui nii, siis ei tohiks enam selliseid äpardusi ette tulla kui eelmine kord Piusa ääres, kus õige teeots kaduma jäi.
Neemiskülast Rannu kiriku juurest suundusime Võrtsjärve äärde, seda võis olla ca poolteist või paar km, siis sattusime Tamme paljandi matkarajale, samas kulges ka jalgrattatee. Jalgrattateele olid kogunenud kõik ümbruskonna sääsed, paistis et oli toimumas Võrtsjärve sääskede kokkutulek või tantsupidu, igatahes olid nad moodustanud kolonni terve tee peale, mida võis olla jällegi paari km ringis, siis pöörasime meie ära, aga nende kolonn võis veel edasi jätkuda. Aga enne käisime veel ka Tamme paljandit vaatamas.
Rannu kandis kõndides paistis silma, et talud on siin päris heal järjel, siin-seal oli näha uhkeid taluhäärbereid, üsna tihti 3 korstnaga eluhooneid, kõrval savist kõrvalhoone. Silma hakkas ka uhke tuuleveski, mida parasjagu kõpitsetakse.
Edasi kõndides jõudsime Rannu surnuaeda, siin tõmbas tähelepanu leinava ema kuju. Läheduses on ka vallamaja ja apteek, mis alevist ootamatult väljas asuvad. Vallamaja lähedusest leidsime väikese künka, millele laotud kividele ei osanud tähendust leida, arvasime, et ju seal põletatakse nõidu või põletab vald tähtsaid dokumente.
Apteegi juurest edasi Rannu poole kõndides arvasime heaks metsatee valida ja siin avastasime, et ega GPS kõiki teid ka ei näita: esti näitas küll ühte sihti, mida me ei osanudki sihiks pidada aga nüüd täitsa korralikku metsateed ei tuvasta. Aga tee oli igati korralik ja kulges suure maantee naabruses, nii et kõndisime päris turvaliselt. Tee äärde oli peibutuseks piibelehti istutatud, nii et tekkis kiusatus neid kaasa noppida, jätsime selle tegevuse siiski õhtuks. Etterutates olgu öeldud, et õhtul seda ka tegime, aga lillenoppimise lõpetasid kiirelt näljased sääsed.
Päris Rannu alevisse me välja ei jõudnud, lõpetasime I etapi vene kiriku juures, kus ka Rannu perearsti elamine. Siis suundusime tagasi Neemiskülla, kus auto ootamas. Jõudes kohakuti Kaarlijärvel juustutööstuse hoonega, saime päris korraliku ehmatuse osaliseks: nimelt lendas sellelt kerge tuulega tükk plekkkatust maha - oleks me teisel pool teed kõndinud, oleks see meid tabanud ja tõenäoliselt ei kirjutaks me enam kunagi midagi.
Matka teist poolt jätkasime Vehendi pool, kus kõndisime veel tunnikese. Väike matk ja elamusi palju.
No comments:
Post a Comment