6. päev: Jaanika - Risti

Hommikut alustasime juba tuttavas kohas, Heli ja Urmase juures. Hommikusöök söödud, suundusime Padise kloostrisse, kus Heli meile väikse tuuri tegi.

Padise kloostri vaateplatvormil

Pärastlõunal algas tõsine tööpäev: Jaanika raudteejaamast Riisiperre ja siis Ristile. Tee oli hää: mõnus kruusatee Riisiperre, siis vana raudteetamm Ristile. Riisiperre läks tee lupsti. Saanud väikese kehakinnituse Mati pubis, otsisime üles raudteejaama.

Kuigi jaamas paistab ka kauplus olevat, on see suletud nagu 2 teistki, mis Riisiperes teele jäid

Rong oli parasjagu vaksalis, tundub, et rongiliiklus on seal kaunis tihe: paari päeva jooksul olime näinud või kuulnud päris mitmeid ronge, paraku Riisiperest nad edasi ei liigu. Aga see oli meile just meeltmööda, sest Riisiperest algas Läänemaa tervisetee ja nii Haapsalusse välja. Eurorahadega oli raudtee üles võetud ja tehtud mõnus tee jalakäijatele ja jalgratturitele.

Sellised toredad pilvekesed olid ainult teekonna algul, hiljem oli tee lihtsalt päikesekoridor, kaitstud tuule eest

Jalakäijaid me just ei kohanud kui üks platvormkingadega proua välja arvata, see eest oli aga jalgrattureid päris rohkesti: mõned käisid ilmselt poes, sest nägime neid mööda sõitmas ja hiljem jälle kilekottidega tagasi tulemas.

Ellamaa elektrijaam

Kuskil Ellamaa kandis kohtasime jalgrattamatkajaid, kes olid hommikul teekonda Tallinnast alustanud ja imestasid, et meie jalgsi Jõelähtmest tuleme. Aga kõige vahvam paar jalgrattureid oli üks miniseelikus tütarlaps, kelle pakiraamil oli ilmselt kontrabass ja tema järel noormees, kelle raamilt helkis veel pikka aega tuuba moodi pill. Kahju vaid, et neid tüüpe ei jõudnud pildistada.
Terviserajast seda, et see on super. Võib-olla tüütu on küll sirget rada kõndida, silmapiir nii 8-9 km kaugusel, aga see-eest turvaline. Meie matka ajal oli see tõeline päikesekoridor, tuule eest kaitstud ja sääski ka ei näinud. Igas jaamas oli infotahvel, mis tutvustas ühe või teise valla vaatamisväärsusi, Risti valla soo-elu või Turbat ja Ellamaad. Risti lähedal raudteetammil oli ka imelik vaatetorn, mis puudest just kõrgem ei olnud ning vaateväli ulatus vist ainult tammile, kuigi seal lähedal olid ka sood, aga puudest üle ei näinud.
Ristile jõudsime kella 7 paiku ja siis läksime öömajale Pireti ja Indreku sõprade juurde Raplamaale Tamme külla. Nende suvekodu asub vesiveski vahetus naabruses ja vana talu on kenasti üles ehitatud. Hiljem kuulsime, et seda oli tehtud kaunis lühikese aja jooksul ning igatahes jättis tulemus meile väga hea mulje. Pererahvas Kai ja Ardo olid hästi külalislahked ning majutasid ootamatud külalised n.-ö. katusekambrisse, mis oli täitsa super luks elamine. Lisaks olid kehale palsamiks saun, jätame siin ülistuslaulu ära, kuigi tegelikult peaks. Saime ka uue saunanipi, kuidas kuivas saunas hästi niiskust saada: pärast kerisele vee kallamist tuleb ka seinad veega üle piserdada. Nipp toimis suurepäraselt!
Õhtusöök langes küll öötundidele aga oleme oma matkal juba harjunud enne und sööma. Päeva lõpetas geopeitus: Piret oli poetanud oma mobiiltelefoni kuhugile, aga muidugi ei jäädvustanud ta täpseid koordinaate - kuhu. Öösel oli siis maastikumäng toa - sauna - õue ja auto vahel. Teisest telefonist ei olnud ka abi: kui kutsus, polnud telefoni läheduses aga rohkem andis Tele2 infot, et telefon on välja lülitatud või levialast väljas. Kella kolmest loobuti otsingutest ning kobiti õnnetult magama. Aga uni oli hea ning puhkasime kenasti välja.