Päeva olime kavandanud lühema, sest õhtul oli kavas teatrisse minna, aga nii 20-25 km tahtsime edasi kulgeda, ideaalis tahtnuksime Riisiperre jõuda, aga siis oleks teatrisseminek liiga tormakaks jäänud. Valisime teeks kõrvalised kruusateed, eelmise päeva suured maanteed tekitavad veel siiani õudu, aga ega me sellist lõpuks vist nagunii ei pääse.
Vasalemma karjäärid, ülemisel pildil ka tuhamägi
Meie jaoks oli tõeliselt huvitavaks vaatamisväärsuseks Vasalemma paekivikarjäärid. Ja suured tolmumäed, kus otsas kasvavad puud ja põõsad. Tee karjääri kõrval oli peene paekivitolmuga, aga muidu oli tee igati jalasõbralik ning õnneks liikus nendel teedel ka üksikuid autosid. Üldiselt kulges edasine tee plaanipäraselt ja ilma suuremate ekslemisteta, aga Laitses jäime oma GPS-iga jänni: see ju ei näita, kui külatänavatel on lukustatud väravad ees. Egas midagi, ots ringi ja tuldud teed tagasi ja pidime ikkagi nõmedat peatänavat pidi liikuma. Vahepeal sai ka selgeks, et Riisiperre täna ei jõua või kui jõuaks, peaks teatrist loobuma, niisiis otsustasime tänaseks Jaanikal lõpetada.
Seda tüüpi raudteepeatusi nägime nendel päevadel rohkesti: Niitväljal, Laitses, Jaanikal...
Jaanikal korjas Indrek meid autole ning toimetas Heli juurde, kus saime natuke end korrastada ja keha kinnitada.
Teel möödusime Munalaskme mooniväljadest. Ahh, ilus!
Keila-Joa mõis oli üsna väsinud ilmega, hädasti vajaks ta noorenduskuuri. Loodetavasti tema uued omanikud hoolitsevad selle eest.
Mõis ise, pisut kabedamast küljest 
ja lavapaik ehk ühe saali sisevaadeEtenduseks oli iiri klassika "Pikk päevatee kaob öösse", hea tükk küll aga pika matkapäeva lõpuks natuke raske. Tekitas tagasiteel vaidlusi kunsti ja elu vahekorrast, depressivsuse olemusest jne.
Ööbisime teist ööd järjest Heli ja Urmase juures ja tundsime end seal juba päris koduselt. Mina läksin varem magama aga Indrek sai pikalt Urmasega seletada paatide ehitusest ja igasugu meeste asju, Tiina ei jõudnud ka kaua kuulata. Pikk päevatee kadus öösse. Isegi kahju, et uue päeva hommikul tuleb nende toreda perega hüvasti jätta.
No comments:
Post a Comment