Alustame päeva kiidulauludega, sest kiita tuleb nii ilma kui inimesi. Ilm on senini päikseline ja soe olnud, mis on meile väga meeltmööda. Aga veel kord tahaks kiita Meremuuseumit, Urmas Dresenit ja tema poolt korraldatud merematka, siis Tuukrite OÜd ja Kaido Peremeest. Naissaare Külalistemaja kiidulaulu peab alustama kokapoiss Andresest ja tema kokasellidest, kes meile imemaitsva õhtusöögi valmistasid. Olime vist külalistemaja ainsad külalised, aga meie teenistuses oli terve meeskond ja menüü oli väga loominguline ja vastavalt maitsele: mina valisin pasta sinihallitusjuustu ja kukeseentega, Piret ja Indrek loomaliha erinevate lisanditega - kõik oli väga maitsev. Ega siin saarel just teisi võimalusi kehakinnituseks ei ole, kui külalistemajas või siis Rähnipesa saluunis - jah, see tegutseb ikka veel! Kes Naissaarel käinud, need kindlasti teavad.
Männiku külaMelu saluunis ega külalistemajas aga ei olnud, nädalavahetustel pidavat ikka rohkem rahvast olema.
Lillepeenar külalistemaja juuresNiisiis meile tundus, et oleme saare ainsad külalised, järgmisel päeval (eile) alustasime saaretutvust Naissaare kirikuga, kuhu kõik kolmekesi (Indrek ka) suundusime. Kirik oli endiselt tellingutes, plekkkatus oli küll pea kohal, aga erilist edasiminekut kiriku ülesehitamisel näha ei olnud. Keegi seal vist ikka käib, teenistuse jäljest andsid tunnistust küünal ja roosid.
Naissaare kirik aastal 2010
ja võrdlusena pilt vanast fotoalbumist 2007. aastast - tundub, et ainult võsa on maha võetud Jätkasime teed surnuaeda, mis asus saare lõunatipus, sealt suundusime saareringile, esmalt läänekallast pidi, alguses küll metsateel, aga seal ründasid meid miljonid sääsed, nii et tundus parem olevat liivasel ja kivisel rannaribal käia. Piret sai sääsepalsamit karastavast mereveest.
MerikapsasKaua küll rannas käia ei saanud, sest rand vaheldus soisema alaga ning ka ranna päris vahetus läheduses ei kulgenud endam metsateed, tee viis päris saare keskele, kus Kunila soo ja liivamägi. Kunila soos oli jällegi sääskede leviala ning kuigi meie käed käisid kui tuuleveski tiivad suure tuulega, oli sääskedel siiski pidupäev, Vahva Rätsep igatahes köhib oma seitse ühe hoobiga, meie ei suutnud oma hoobi laipu kokku lugedagi.
Saare tippu kulgesime läbi Haldja küla, kus algab militaarne matkarada, igasuguste sõjaliste objektidega, alustades ohvitseride kasiinost.
Saare tippu kulgesime läbi Haldja küla, kus algab militaarne matkarada, igasuguste sõjaliste objektidega, alustades ohvitseride kasiinost.
Miine leidub nii miinilaos kui metsa allSee oli suurde võssa mattunud nagu kogu külagi. Küla ainsad elanikud paistsid lambad olevat. Virbi otsas tuletorni juures oli aga nagu rohkem elu, mõned hooned ja hoovid paistsid päris korras olema ja saare idakaldal paistis olevat ka päris uusi ehitusi.
Virbi ots
Kohtasime küla vahel ka üht vene keelt kõnelevat meest, kes meile küll küüti pakkus Lõunakülla minekuks, aga loobusime sellest, sest tahtsime oma teed ikka jalgsi käia. Tagasitee oli umbes 11 km ja teel kohtasime ilmselt ühte isa kahe tütrega, kes meile viisakalt "Päiva!" ütles - huvitav, kas olid nemad soomlased või pidasid meid nendeks.
Sadamasse jõudnud, jäime telefoniootele - kohe pidi algama intervjuu Vikerraadioga. Hommikul oli juba olnud intervjuu Kukuga, nii et oleme popid tüdrukud. Peab vist selgitama, miks me sadamas intervjuud ootasime. Nimelt pole saarel igal pool levi ja ka interneti kasutamine on nadi - valdavalt ei ole.
Naissaare sadamasOma ringilt jõudsime külalistemajja tagasi kell 5 õhtul, nüüd oli paar tundi kosumist, et siis õhtul teatrisse minna. Meie kultuuriprogramm matkal on õige tihe, nüüd siis teine etendus: Jaan Tätte näitemäng "Lendajad" Omari küünis. Teatris kohtasime mitmeid tuttavaid ja ootasime pingsalt ka meie sõpru mandrilt: Urmas Dresenit kaaskonnaga. Dreseniga läks nagu alati, alguses kaotad täielikult närvid teda oodates ja siis saabub ta ootamatult rõõmsameelsena ja kõik laabub. Nii ka seekord, kaasas kaasa Katrin ja tädipoeg abikaasaga. Etnedus muidugi ootas nende järele aga seal oli teisigi hilinejaid, nii et kogu au nad endale ei saanud.
Nüüd etendusest. Väga südamlik, hea, keeleliselt geniaalne, mänguliselt meisterlik, paigalt ja kujunduselt suurepärane. Kõik jäid väga rahule. Õhtu lõpetasime taas külalistemaja restoran-baaris, kus saime taas nautida suurepärast toitu ja seltskonda.
Nüüd oleme sadamas, et jätkata juba tänase päeva teekonda. Paistab, et laev tulebki. Õhtuni!
Nüüd etendusest. Väga südamlik, hea, keeleliselt geniaalne, mänguliselt meisterlik, paigalt ja kujunduselt suurepärane. Kõik jäid väga rahule. Õhtu lõpetasime taas külalistemaja restoran-baaris, kus saime taas nautida suurepärast toitu ja seltskonda.
Nüüd oleme sadamas, et jätkata juba tänase päeva teekonda. Paistab, et laev tulebki. Õhtuni!
No comments:
Post a Comment