Muuksis on jällegi rohkesti huvitavaid objekte: Muuksi linnamägi, Turjekelder ja "Hundikangrud". Linnamäe tähtsaim objekt on tänapäeval ilmselt graniidist mälestussammas soomepoistele ja vabadussõjas teeninud soomlastele, kuid tegelikult mõjus meile enam linnamägi ise ja sellelt avanev vaade merele ning esimesed metsmaasikad sellel aastal. Maasikaid paistab linnamäel rohkesti olevat.
Turjekeldris olime kunagi käinud ning ammuseid aegu meenutades selgus, et tõenäoliselt samal ajal ja sama seltskonnaga ning talvel kui juga klaasseina moodustas ja selle tagant sai läbi kõnnitud, aga nüüd saime pildi ka suvisest joast.
Avastuseks olid aga kivikalmed ehk Hundikangrud - ligi poolsada lähestikku asuvat kivikuhilat, üks neist lahtikaevatud. Erinevalt Jõelähtme kivikalmetest, mis on nüüd tuntud Rebala kalmetena, on need oma loomulikus keskkonnas. Selgus, et taoliselt maeti tollal - umbes 2 aastatuhat tagasi - toonast eliiti.
Ööbimispaigaks valisime Salmistu Suurekivi hosteli. Kompleks on kunagi 1960ndatel ehitatud tõenäoliselt mõne pealinna asutuse puhkekeskuseks. Suurepärane ja soodne koht nii väikesele seltskonnale kui paarikümnelisele jõugule ühiseks koosviibimiseks, sest seal on nii grillimise plats, saun kui ka peamaja seminariruumiga. Kõhutäie eest peab küll ise hoolitsema. Aga meri on kohe samas, mis boonust lisab. Rand ise on umbes poolteist kilomeetrit eemal ja Salmistu küla ise on hästi tore, väga huvitavate hoonetega, kuid üllatas, et laupäevaõhtune elu oli kuidagi vaikne, tundus nagu oleksid kohalikud pealinna põgenenud - polnud ei suvitajate melu ega ka õues grillimisi. Nojah, siin vist teised moed. Aga rand, mis oli ühtlasi ka sadam, üllatas: pikk liivarand kohviku ja rannatoolide laenutusega.
Avastuseks olid aga kivikalmed ehk Hundikangrud - ligi poolsada lähestikku asuvat kivikuhilat, üks neist lahtikaevatud. Erinevalt Jõelähtme kivikalmetest, mis on nüüd tuntud Rebala kalmetena, on need oma loomulikus keskkonnas. Selgus, et taoliselt maeti tollal - umbes 2 aastatuhat tagasi - toonast eliiti.
Ööbimispaigaks valisime Salmistu Suurekivi hosteli. Kompleks on kunagi 1960ndatel ehitatud tõenäoliselt mõne pealinna asutuse puhkekeskuseks. Suurepärane ja soodne koht nii väikesele seltskonnale kui paarikümnelisele jõugule ühiseks koosviibimiseks, sest seal on nii grillimise plats, saun kui ka peamaja seminariruumiga. Kõhutäie eest peab küll ise hoolitsema. Aga meri on kohe samas, mis boonust lisab. Rand ise on umbes poolteist kilomeetrit eemal ja Salmistu küla ise on hästi tore, väga huvitavate hoonetega, kuid üllatas, et laupäevaõhtune elu oli kuidagi vaikne, tundus nagu oleksid kohalikud pealinna põgenenud - polnud ei suvitajate melu ega ka õues grillimisi. Nojah, siin vist teised moed. Aga rand, mis oli ühtlasi ka sadam, üllatas: pikk liivarand kohviku ja rannatoolide laenutusega.
No comments:
Post a Comment