Juba enne välitöid plaanisime Piretiga, et ühel päeval läheme pikemale matkale. Ühel pärastlõunal õnnestuski meil kombineerida matkaks sobilik vaba aeg. Plaan oli suunduda Saxbysse, kuhu viis mingite teadete järgi (vähemalt osaliselt) ka matkarada, aga meie juhindusime Vormsi kaardist. Matkatee algus kulges esimesed 3 km tuttavat Hullo-Suuremõisa teed pidi, siin tegime taastutvust Suuremõisa veskiga, vanade kolhoosihoonetega, teeperves valmivate põldmarjadega. Suuremõisast keerasime vasakule suunaga Bussby küla. Tee on päris tihedalt taludega asustatud, vahele jääb ka Kärre nimeline asundus. Bussbyst Förbysse enam otseteed ei läinud, kuid oli päris korralik rajake, see vist oli ka ühtlasi see ametlik matkarada.
Raja algus
Bussby ja Förby vahele jäi samuti vana asumikoht – Bynäs, aga siin suuremat elutegevust ei paistnud, varemehunnikud ja vanad taluaiad olid pea ainukesed, mis kunagist asustust reetsid ja sisseõidetud roopapaar, tõenäoliselt kuskil matkarajast veidi varjatult võis ka mõne talu- või suvituskoht olla, aga teed olid tõkestatud tõkkepuude ja eramaa siltidega.
Förby küla oli juba võrreldes eelnevatega päris suur ning elavam: taluõued hooldatud, näha oli inimesigi. Muidu oli matkapäev kaunis inimtühi, kui ühtesid vastutulevaid jalgrattureid mitte arvestada. Kuigi Förbyst Saxbysse kulges ka tee või matkarada, siis meie murdsime esimesel võimalusel mereranda.
Mererannas oli kiviklibuvallidel küll raskem kõndida, ent pakkus vaheldust. Pealegi andis see põnevat võimalust huvitavaid kive otsida. Piret armastab eriti kivistisi ning mul õnnestuski üks päris uhke peajalgne leida, mille ma talle kinkisin. Võimalus oli ka ujumas käia, mida Piret kasutaski, mina mitteujujana pelgasin tundmatut randa, sest kuulu järgi pidavat seal pankrannikul ka päris äkki põhi ära kaduma. Meie ujumiskohas paistis siiski turvaline olema, põhi olevat olnud koguni madal. Ujumiskoht oli vana piirivalveobjekti naabruses. Veidi enne majakat oli Saxby ranna kohta ka infotahvel, kus rannikust, kivististest, majakast, Saxby külast uusi teadmisi ammutada. Loomulikult vaatasime üle ka Saxby majaka ning suundusime siis külla.
Saxby külas oli päris omapärane talude tähistus: iga talu juures oli infotahvel selle talu looga. Mõte tore, kuid vormistus kehvapoolne: talu info oli trükitud A4 formaadis paberile, pandud kiletaskusse ja siis kahepoolse teibiga vineeralusele kinnitatud – pole just püsiv, paljudes kohtades olid tühjad tahvlid või mahakukkunud postid.Saxbys oma matka lõpetasimegi, sest olime kokku leppinud, et meid võetakse seal õhtul auto peale ja toimetatakse Hullosse tagasi.
Sellega lõpetangi selle aasta Vormsi matkade sarja, ehkki kõnnitud sai ka Rälbysse, Dibysse ning Diby randa.
No comments:
Post a Comment