Kolme järve rada

Karu Karoliina

Saadjärv vallutatud, võtsime järgmisel nädalal ette naabrusest kohe kolm järve korraga. Netist leidsime Kolme järve raja kirjelduse sealtsamast Vooremaalt. Ühtlasi oli võimalus Elistvere loomaparki külastada. Sealt alustasimegi. Oli aprilli keskpaik, loomad ajasid omi asju, mõned külastajad neid piidlemas. Uudiseks oli, et Possa oli just eelmisel päeval saanud nelja põrsapojaga maha ja aias nad juba ukerdasidki ringi, ehkki inimeste silmadest kaugel, võis triibulisi pallikesi heinapallide vahel liikumas näha. Kõrvalolevas aias aga pikutasid vanad sead rahulikult palja maa peal, nii et esmapilgul võis neid ka suuremateks mätasteks pidada. Märkamisega olid meil üldse kehvad lood: seitsmest ilvesest nägime ainult ühte. Hiljem selgus, et ka ilveste perel oli järelkasvu oodata ning ka põhjapõder oli titeootel, nii et kevadel peaks loomapargi elu päris huvitav olema. Loomapargi meeldejäävaim tegelane oli aga seekord karutädi, kes siin üleval üsna ähvardavalt läheneb. Hetk hiljem ja siis ta juba ründas. Õnneks jäi võrk ette ja pääsesime ainult ehmatusega. Nimelt ununes fotokasse välk, mis Karoliinale mitte üks teps ei meeldinud. Muide, loomapargi kõrval on ka temanimeline kohvik, mille omapäraks oli see, et tellitud suppi käidi kuskilt külapealt toomas.

Elistvere väike matkarada

Loomapargist viis järve äärde ka üks laudtee, aga et oli suurvee aeg, siis ei õnnestunud kaugemale minna ja tegelikult niipaljukest me seda Elistvere järve siis lähemalt nägimegi. Pärast kehakinnitust võtsime ette ca 25 km pikkuse järveraja. Tee kulges maanteed mööda, millest enamus kruusakattega. Esimese hooga läksime natuke valesti, aga kui Raigastvere järv paremat kätt jäi, hakkas tunduma, et midagi on valesti ja vaatetorni ka polnud. Egas midagi, ots ringi ja tagasi, heaks uudiseks küll see, et saime samme rohkem, umbes kilomeetri jagu.

Ring ümber järvede, kui nüüd päris aus olla,
siis tegelikult käisime vaid kahele järvele ringi peale

Raigastvere vaatetornist avanes vaade ümberkaudsele loodusele ja järvedele. Järvedest seletas silm koguni viit: esiplaanil Raigastvere, kaugemal Kaiavere, millest paremal Erastvere, selja taha jäid Soitsjärv ja eelmisel nädalal igast kandist nähtud Saadjärv. Vaatetorni lähedal oli ka üks tore piknikukoht. Tee kulges edasi viperusteta, internetist leitud tee kirjeldus oli igati täpne (mida praegu enam üles ei leia), aga segadust tekitas juhis ühe kollase maja juures kuskile pöörata või kuhugi minna - täpselt ei mäleta. Aga seal olid kõik majad kollased! Või vähemalt enamus neist.

Pilt Raigastvere tornist: seda teed me käisimegi

Piret Raigastvere vaatetornis

Teed olid muidu sellised toredad külavaheteed, enamasti sirged, nii et mitu kilomeetrit ette oli näha. Pisut huvitavam oli Kaiavere, kus vana park ja puiestee pilku püüdsid.

Tiina ja sinililled

Oleks nagu... kettaheitja?

Kaiavere puiesteel

Igavaim teelõik oli aga lõpus, peale Kaiaveret. Nagu ülalolevalt pildilt näha, oli ilm ilus ja päikseline, aga õnnetuseks paistis päike jälle selja tagant ja veidi aja pärast kadus ta üldse pilvekribalate taha ära, mis ei tea kust äkki välja ilmusid. Vahepeal enne Juula küla oli ka väike asfaldi-lõik, nii et tuli arvestada maanteel liikuvaid autosid, mis harjumuspärasele looduse vaikusele veidi ehmatavad tundusid. Juula küla oli aga päris huvitav, mitu kilomeetrit hajaküla, omapärased külatähised ja külaplatsi viitki oli ehitud riietega. Infotahvlilt leidsime, et külal on isegi oma interneti aadress.
Aega raja läbimiseks kulus ca 5 tundi.