Tilleoru matkarada

Põneva nimega matkaraja viidad on juba ammu jäänud vanalt postiteelt silma, ent senini ei ole võimalust olnud kõrvalpõiget teha ja umbes tund-poolteist metsavahel tiirutada. Nüüd sai aga ekstra valitud matkatee Tartust veidi eemal, kuhu saaks mugavalt ühistranspordiga. Sellest suvest saab vähemasti Tartu ümbruses paljude bussidega tasuta liigelda. Ajakava alati ei passi, aga natuke võib ikka jalutada ka, st kui tagasisõidu buss ei tule just Varbuselt, siis võib kõndida 5 km Ihamarusse või 2,5 km Puskarusse ning siis kas Põlva või Kanepi kaudu edasi reisida. Postiteel kulgeb tee kiiresti ja tee-äärset uudistamist jagub.

Niisiis sobilik buss mitte väga varajasele ärkajale on Tartust väljumisajaga kell 11 (E-L), mis keskpäevaks Varbusele jõuab. Seal võib  valida, mida kõigepealt teha: kas kohe rajale, vaadata Maanteemuuseumi või keha kinnitada – kõike jõuab, kui tagasitulek 5-6 paiku kavandada. Kuna rada läbib nii kõrtsi- kui muuseumiesist, siis vahet pole ning lisahaake teha ei tule, kui just pärast matkamist just Ihamarusse ei taha minna, kuid sel puhul võib söögipeatuse hoopis Pizza Olives kavandada.

Matkaraja algus on kohe maantee kõrval Tilleorus, seal on ka kohe infotahvel rajaplaani ja tutvustusega. Autoga tulijad saavad sinna parkida ka auto, ent masina võib jätta ka ülesse Maanteemuuseumi parklasse. Kuna rada kulgeb ringikujuliselt, siis probleemi pole, et kuidas pärast auto juurde saab. Rada on kenasti tähistatud ja hooldatud, suurem uuenduskuur on läbi viidud just eelmisel suvel, nii et praegu on rada väga heas korras. Järsematel nõlvadel on ka käsipuud. Kuival ajal hästi läbitav, märjemal ajal võib ette tulla ka poriseid ja libedaid teelõike, mõnes kohas võib olla kõrgemat heina, kuid rada on siiski tuntav. 

 

 

 

5-kilomeetrine rada on palju vaheldust pakkuv, esmalt kulgeb Ahja jõe kaldal. Jõeks just väikest veeniret nimetama ei kipu, aga eks see sõltub kohast ja aastaajast, mõnes sügavamas kohas lubatakse ka paari meetrit, ent tänavusel kuival suvel tundus mõnel pool vesi ka vaevalt põlvini olevat, raja viimasel kolmandikul asuv Hurmi oja aga paistis päris kuiv olevat. 

 

Infotahvlid annavad kenasti teada erinevatest metsakooslustest, lamminiitudest, loomadest, linaleotamise aukudest, taimestikust jm. Tähelepanuväärsemad objektid rajal on Tilleoru tamm, mis olevat legendi järgi kasvama läinud Rootsi kuninga jalutuskepist (minul jäi see puu märkamata, ei tea, kas nina oli sel hetkel nutiseadmes või ei osanud seda raja alguses kohe oodata), see-eest metsavenna onni ase, ristimänd ja Merioone liivakivipaljand allikaga on palju atraktiivsemad kui pildid nendest objektidest.  Siinkohal on küll paslik vanasõna, et oma silm on kuningas. Muide, sellest selgeveelisest allikast võib voolata ligi 20 liitrit vett sekundis, nii et vesi on siin kristalselt värske ja puhas, nii et oleks hea, kui kaasas oleks vähemalt liitrine pudel, millesse vett ammutada. Aga kui endal anumat pole, siis ei jää värskendavast janukustutusest ka ilma, sest infotahvli juures on abivahend täiesti olemas.

 

 

 

Ehkki matkarada pakub võimalust ka hetkeks jalga puhata ja kaasavõetud kehakinnitust võtta, siis tühja kõhu pärast ei pea eriti muretsema. Varbuse teemajast saab lõunabuffetist 5-6 euro eest kena kõhutäie, kuid võimalik on minna maitseelamusi otsima ka Ihamarusse, kus hinnatud pizzarestoran või käsitööjäätist tegev Kopli talu – seal ka suvel nädalavahetustel kodurestoran. 

Kui aega on, siis tasub kindlasti põigata ka Maanteemuuseumisse ja sõita postitõllaga ning teatrihuvilistel tasub silm peal hoida ka suveteatrite mängukaval ja läheduses on ka Varbuse muusikamõis. Väike jalutuskäik looduses ja palju erinevaid võimalusi, haara vaid kinni!